11. juulil teatasid Itaalia kiibitootja STMicroelectronics (STM) ja Ameerika kiibitootja Global Foundries, et kaks ettevõtet allkirjastasid memorandumi uue vahvlitehase ühiseks ehitamiseks Prantsusmaal.
STMicroelectronicsi (STM) ametliku veebisaidi kohaselt ehitatakse uus tehas STM-i olemasoleva tehase lähedusse Prantsusmaal Crolles'is.Eesmärk on jõuda 2026. aastani täies mahus tootmisse, mille võimsus on täielikult valmis toota kuni 620 300 mm (12-tollist) vahvleid aastas.Kiipe hakatakse kasutama autodes, asjade internetis ja mobiilirakendustes ning uus tehas loob umbes 1000 uut töökohta.
Kaks ettevõtet konkreetset investeeringusummat ei avaldanud, kuid saavad Prantsusmaa valitsuselt märkimisväärset rahalist toetust. Ühisettevõtte tehas STMicroelectronics omab 42% aktsiatest ja GF omab ülejäänud 58%.Turg oli oodanud, et investeering uude tehasesse võib ulatuda 4 miljardi euroni. Välismeedia andmetel ütlesid Prantsusmaa valitsusametnikud esmaspäeval, et investeering võib ületada 5,7 miljardit.
STMicroelectronicsi president ja tegevjuht Jean-Marc Chery ütles, et uus tehas toetab STM-i enam kui 20 miljardi dollari suurust tulueesmärki.ST 2021. aasta eelarvetulu on selle aastaaruande kohaselt 12,8 miljardit dollarit
Ligi kaks aastat on Euroopa Liit edendanud kohalikku kiipide tootmist, pakkudes valitsuse toetusi, et vähendada sõltuvust Aasia tarnijatest ja leevendada ülemaailmset kiibipuudust, mis on autotootjaid laastanud.Tööstusharu andmetel on praegu üle 80% maailma kiibitoodangust Aasias.
STM-i ja GF-i partnerlus Prantsusmaale tehase ehitamiseks on uusim Euroopa samm kiipide tootmise arendamiseks, et vähendada Aasias ja USA-s elektrisõidukites ja nutitelefonides kasutatava võtmekomponendi tarneahelaid, ning see aitab kaasa ka Euroopa kiibi eesmärkide saavutamisele. Seadus tohutu panus.
Tänavu veebruaris käivitas Euroopa Komisjon “Euroopa kiibiseaduse”, mille kogumaht on 43 miljardit eurot.Eelnõu kohaselt investeerib EL kiibi tootmise, pilootprojektide ja idufirmade toetamiseks avalikesse ja eravahenditesse üle 43 miljardi euro, millest 30 miljardit eurot kasutatakse suuremahuliste kiibitehaste ehitamiseks ja ülemere ettevõtete meelitamiseks. investeerida Euroopasse.EL kavatseb 2030. aastaks suurendada oma osa ülemaailmses kiibi tootmises praeguselt 10 protsendilt 20 protsendile.
"ELi kiibiseadus" pakub peamiselt välja kolm aspekti: esiteks tehke ettepanek "European Chip Initiative", see tähendab "kiibi ühise ärigrupi" loomiseks, ühendades ressursse EList, liikmesriikidest ja asjaomastest kolmandatest riikidest ning erainstitutsioonidest. olemasolev liit. , eraldada 11 miljardit eurot olemasoleva teadus-, arendus- ja innovatsiooni tugevdamiseks; teiseks luua uus koostööraamistik, st tagada varustuskindlus investeeringute ligimeelitamise ja tootlikkuse tõstmise kaudu, täiustada kõrgtehnoloogiliste kiipide tarnevõimet, pakkudes vahendeid alustavatele ettevõtetele. Pakkuda ettevõtetele rahastamisvõimalusi; kolmandaks parandada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koordineerimismehhanismi, jälgida pooljuhtide väärtusahelat, kogudes ettevõtte võtmeteavet, ning luua kriisi hindamismehhanism, et saavutada pooljuhtide pakkumise, nõudluse hinnangute ja puudujääkide õigeaegne prognoosimine, et saaks kiiresti reageerida. tehtud.
Vahetult pärast EL-i kiibiseaduse käivitamist, tänavu märtsis, teatas USA juhtiv kiibifirma Intel, et investeerib järgmise 10 aasta jooksul Euroopasse 80 miljardit eurot ning kasutusele võetakse 33 miljardi euro suurune esimene faas. Saksamaal, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Poolas ja Hispaanias. riigid tootmisvõimsuse suurendamiseks ning teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse parandamiseks.Sellest 17 miljardit eurot investeeriti Saksamaale, mille eest Saksamaa sai toetusi 6,8 miljardit eurot.Arvatakse, et vahvlitootmisbaasi ehitamine Saksamaal nimega "Silicon Junction" murrab maad 2023. aasta esimesel poolel ja peaks valmima 2027. aastal.
Postitusaeg: juuli-12-2022